Beagle FCI standard

27.01.2011/ET FCI - Standard nr 161 BEAGLE

PÄRITOLUMAA: Suurbritannia.
KEHTIV A AMETLIKU ST ANDARDI A V ALDAMISE KUUPÄEV: 13.10.2010.
KASUTUS: Hagijad.
FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 6: Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud. Alarühm 1.3: Väikesekasvulised hagijad. Töökatsetega.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
Väidetavalt on beagle tõug aretatud suurematest rebasekoertest, eesmärgiga kasutada neid jahikoertena, eelkõige jänesejahil. Neid kasutatakse endiselt karjadena, sageli korraldavad jahte erinevad institutsioonid, ka kolledžid ja koolid. Elav ja innukas väikesekasvuline koer, väga entusiastlik ja tarmukas, alati valmis igasuguseks selliseks tegevuseks, kuhu teda kaasatakse. Välimuselt väga sportlik. See on uhke vaatepilt, kui terve kari seda tõugu koeri ülima kontsentreeritusega jälgi ajab, pead jälje haistmiseks maadligi ning sabad jäigalt püsti. Henry VIII ja Elizabeth I ajal olid levinud karmikarvalised beagle'd, kellest mõned olid nii väiksed, et neid sai jahikuue taskus kaasas kanda. Tõug on küll aja jooksul kujunenud suuremakasvuliseks, ent aeg-ajalt sünnib siiski ka väiksemaid koeri, keda kutsutakse taskubeagle'iteks.

ÜLDMULJE:
Jässaka ning kompaktse kehaehitusega koer. Jätab harmoonilise mulje ning ei ole kunagi robustne.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID:
Vahemaa kuklakühmust laubalõikeni ja laubalõikest ninaotsani peab olema võimalikult võrdne. Vahemaa maapinnast küünarnukini on umbes pool turja kõrgusest.

KÄITUMINE/ISELOOM:
Rõõmsameelne koer, kes on eelkõige mõeldud kasutamiseks jahipidamiseks, põhiliselt jäljeajamiseks jänesejahil. Julge, aktiivne, vastupidav ja kindlameelne.
Valvas, arukas ning tasakaaluka loomuga. Südamlik ja tähelepanelik, ei ole agressiivne ega arg.

PEA:
Mõõduka pikkusega. Jõuline, ent mitte robustne. Emastel veidi õrnem. Ilma voltide ja kortsudeta.

KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Kergelt kumerdunud ja mõõdukalt lai. Õrnalt märgatava kuklakühmuga.
Üleminek laubalt koonule: Hästi väljendunud. V ahemaa kuklakühmust laubalõikeni ja laubalõikest ninaotsani peab olema võimalikult ühepikkune.

NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Lai, eelistatult must. Heledama karvkattega koertel on lubatud ka heledam pigment. Ninasõõrmed on laiad.
Koon: Ei ole terava otsaga.
Mokad: Mõõdukalt rippuvad mokad.
Lõuad/hambad: Lõuad peavad olema tugevad. Perfektne, korrapärane ja täielik käärhambumine, mis tähendab seda, et ülemised hambad katavad alumisi ja väljuvad lõualuust otse. Silmad: Tumepruunid või pähklipruunid, üsna suured. Ei asetse liiga sügaval silmakoopas ega ole pungis. Teineteise suhtes üsna laia asetusega ning leebe ja meeldiva ilmega.
Kõrvad: Pikad, ümarate otstega. Ettepoole sirgekstõmmatult ulatuvad peaaegu ninaotsani. Madala asetusega, õhukesed ning ripuvad loomulikult põskede lähedal.

KAEL:
Piisavalt pikk, et võimaldada ninaga maadligi jäljeajamist. Kergelt kumer ning väikse kaelavoldiga.

KERE:
Lühikese nimmeosaga, ent tervikuna hästi tasakaalustatud kehaehitusega.
Ülajoon: Sirge ja ühtlane.
Nimme: Jõuline ja nõtke.
Rindkere: Ulatub küünarliigesest pisut madalamale. Hästi kaarduvad ning kaugele tahapoole sirutuvad roided.
Alajoon ja kõht: Ei ole liiga üles tõmmatud.

SABA:
Tugev ja mõõduka pikkusega. Kõrge asetusega, ulja hoiakuga, ent mitte rõngakujuliselt selja kohal või sabatüvest suunaga ettepoole kalduv. Saba on karvadega tihedalt kaetud, eriti saba alumine külg.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Õlad: Hästi tahapoole suunatud, aga mitte raskepärased. Küünarnukid: Tugevad, ei ole sisse- ega väljapoole pöördunud. Küünarvarred: Küünarvarred on sirged ja püstised, asetsevad hästi kere all. Tugeva ja ümara luustikuga. Ei lähe käppade suunas peenemaks.
Kämblad (kämblaliigesed): Lühikesed.
Esikäpad: Tugevad ja lähestikku asetsevate varvastega. Hästi kaardunud varvastega, tugevate padjanditega. Ei ole jänesekäpad. Küüned on lühikesed.

TAGAJÄSEMED:
Reied: Lihaselised.
Põlveliigesed (põlved): Hästi nurgitunud.
Kannaliigesed: Tugevad, hästi madala asetusega ja üksteise suhtes paralleelse asetusega.
Tagakäpad: Tugevad. Lähestikku asetsevate ja hästi kaardunud varvastega, tugevate padjanditega. Ei ole jänesekäpad. Küüned on lühikesed.

KÕNNAK/LIIKUMINE:
Seljajoon säilib ühtlasena. Samm on kindel ja mitte rulluv. Liikumine on sirgjooneline, vaba ja ulatuslik. Jalgu ei tõsteta kõrgele. Tagajalad on tugeva tõukejõuga. Tagajalgade liikumine ei tohi olla kitsas. Esijalgade liikumine ei tohi olla sõudev ega ristuv.

KARVKATE
KARV: Lühike, tihe ja ilmastikukindel.
VÄRVUS: Kolmevärviline (must, pruun ja valge). Sinine, valge ja pruun. Mägrakirju. Jänesekirju. Kirju sidrunkollasega. Sidrunkollane ja valge. Punane ja valge. Pruun ja valge. Must ja valge. Üleni valge.
Kõik mainitud värvikombinatsioonid võivad olla laigulised, laike ei esine vaid üleni valgetel koertel. Ükski muu värvus ei ole lubatud. Sabaots on valge.

SUURUS:
Minimaalne soovitav turja kõrgus: 33 cm. Maksimaalne soovitav turja kõrgus: 40 cm.

VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades ning koera võimekusest teha tavapärast tööd.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:

Agressiivsus või liigne argus.
Selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Viimased muudatused on märgitud poolpaksus kirjas.